Ülevaade Eestis pakutavate multšide, väetiste, geosünteetide ja kattekangaste omadustest ja kasutamisvaldkondadest.

I. Multšid

Multšiks nimetatakse taimede kasvupinnale peale laotatud kattematerjali kihti eesmärgiga säilitada mulla niiskust ja kaitsta juurestikku külma eest talveperioodil. Multšid võivad vähendada ka umbrohtumist ja toimida lagunedes pinnaseparandajana. Üsna sageli kasutatakse multši ka puhtalt dekoratiivsetel eesmärkidel. (Mölder 2011)

Oma koostise järgi jaotatakse multšid:

• orgaanilisteks, nt. männikoor, puiduhake
• mineraalseteks, nt. kruus, liiv
• sünteetilisteks, nt. geotekstiilid, peenravaip
• kombineerituiks, nt. geotekstiilid koos orgaaniliste materjalidega

1. Orgaanilised multšid ja nende kasutamine

Enim levinud orgaaniline multš on peenestatud männikoorest valmistatud multš, mis on ühekorraga nii loodussõbralik kui ka silmale ilus vaadata. Sobiv multšikihi paksus istutusalal on umbes 7 cm sealhulgas tuleb vahetu puutüve ümbrus umbes 10 cm ulatuses vabaks jätta. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikoorest, ei sisalda puiduosakesi ning on saanud      vähemalt aasta seista. Mõnikord on männikooremultši lisatud orgaanilisi väetisi. (Mölder 2011)

Peen männikooremultš (Baltik Bark 2015)

Populaarsuselt teisel kohal just aiakujunduse seisukohalt on hakkemultš, mis vastvalt erinevale purustusas- ja toonimisastmele võimaldab kujundada väga erinevaid pindu ja mustreid. Toonitud hakkemultši puhul peab jälgime toonimiseks kasutatvate värvainete keskonnasõbralikkust, toonimata hake mõjub iseenest looduslähedaselt. Kuna hakkemultši toodetakse puuokstest, mis on  kas raie- või hooldutöödest üle jäänud, pole vähetähtis ka ökoloogiline aspekt. (Mölder 2011)

Lisaks eelpoolnimetatutele kasutatakse orgaanilise multšina ka turvast ja turbagraanuleid, männiokkaid, põhku, pilliroogu kõrkjaid ja hundinuiu, sõnnikut, adrut, puulehti, muruniidet ja saepuru (Hortes 2015). Turvast kasutakse sageli roosipeenras ja teiste hapulembeste taimede puhul, granuleerimata turba puuduseks on kergus: tuul võib selle laiali kanda (Mölder 2011).

Männiokaste kasutamine tuleneb piirkondlikkest eripäradest: on rentaabel kasutada männiokkaid kohas, kus kasvab palju mände. Männiokkamultš sobib hästi happelist keskkonda vajavatele taimedele. Multš, milleks on kasutatud kõrkjalisi on seevastu hästi lämmastikurikas. (Hortes 2015)

Puulehed ja muruniide on tavamajapidamises käepäraseks materjaliks. Samas kui näiteks puulehed on multšinaüsna  tõhusad, on neid raske ühtlaselt jaotada (laotatakse 5-7 cm paksuselt) ja nende välimus pole väga atraktiivne. Ka töötab puulehemultš hästi, kui puulehed on eelnevalt peenestatud, peenestamata puulehti tuleks eelnevalt komposteerida. Muruniite puhul tuleb jälgida, et paksus ei ületaks 3 cm, kuna paksem kiht ei lase enam õhku läbi. (Hortes 2015)

Muruniide (Hobiaednik 2015)

Orgaaniliste multšide kasutamise juures on mitmeid eeliseid, näiteks paraneb mulla niiskusesisaldus, õhk käib erinevatest  kihtidest läbi, pärsib loomulikul teel umbrohtude kasvu, hoiab mullatemperatuuri stabiilsena, varustab taimi orgaanilise väetisega. Ka pole vähetähtis esteetiline aspekt. (Hortes 2015)

2. Mineraalsed ja kombineeritud multšid
Mineraalsete multšidena kasutatakse graniitkillustikku, tavalist ja kergkruusa, liiva, dekorativseid kive, liiva, tellisepuru ja ka näiteks dekoratiivseid kive. Killustiku ja kruusa kulunorm maapinna katmisel on näiteks peenras 20-25 kg/m2 ja kõnniteel 50-60 kg/km2 (Weebly 2015). Mineraalsed multšid sobivad hästi suuremate pindade kujundamiseks, näiteks jalgradade rajamiseks, kiviktaimlasse või kõrreliste istutusaladele. Erinevalt orgaanilistest multšidest tuleb mineraalsete multšide alla laotada peenravaip vältimaks erinevate pinnakihtide segunemist. (Mölder 2011)

Valik mineraalseid mult,se (Hobiaednik 2015)

Mineraalsete multside ühiseks omaduseks on mittelagunemine ja pinnakatmispaksus, mis tavaliselt ei ületa 5 cm. Odavaim mineraalne multš on liiv ja tema eeliseks on sobivus pea kõikidele taimedele. Sagedasti kasutatav on ka kruus, mis sobib samuti paljude taimedega kuid mille miinuseks on kergus: tugevamad vihmad võivad kallakulise ala "ojadena tühjaks viia". Alternatiivina saab kasutada killustikku, mis on raskem, mida on erinevaid värve ja suuruseid (dekoratiivsed eesmärgid), kuid mille miinuseks on kõrge lubjarikkus. (Laanemäe 2010)

Lisaks kasutatakse kombineeritud variandina orgaaniliste ja sünteetiliste multšide kooslust, mis tavapäraselt tähendab geotekstiilide kasutamist kas siis koos orgaaniliste või mineraalsete materjalidega. (Mölder 2011)

II. Väetised

Väetis on aine, mis soodustab taimede toitumist ja kasvamist. Väetis võib olla otsene, juurte kaudu omastatav või lahtede kaudu taime sisse jõudev. Vastavalt väetise koostisele liigitatakse need orgaanilisteks või anorgaaniliseks (sisaldab lihtsaid anorgaanilisi kemikaale või mineraale)(Wikipeedia 2015). Lisaks koostisele võib väetisi liigitada veel vastavalt toimele ja toime kiirusele, vastavalt tootmise iseloomule ning vastavalt väetiste väliskujule ja konsistensile (Uurman 2006).

1. Orgaanilised väetised

Kompostmuld (Juhendaja 2015)

Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik, virts, kompost ja turvas. Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Kuna toitained on saadaval pikema perioodi jooksul ei pea ka väetama nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Orgaanilistel väetistel on omadus parandada mulla võimet hoida vett ja toitaineid, ka aitab orgaanilise väetise kasutamine vähendada sademetest ning tuulest põhjustatud erosiooni ja pinnase pragunemist. Eelistena võib veel nimetada orgaanilised väetised võimet  lisada mulda rohkem looduslikke toitaineid, toita pinnases leiduvaid olulisi mikroobe ja parandavad mulla struktuuri.(Juhendaja 2015)

Orgaaniliste väetiste negatiivseks omaduseks võib nimetada nende vänget lõhna. Ka võib taim kannatada toitainepuuduse käes olukorras kui orgaanilistest väetistest vabanevad toitained liiga aeglaselt. On siiski erandeid kiiretoimeliste orgaaniliste väetiste näol, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik). Enamik orgaanilisi väetisi sisaldab kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, mistõttu tuleb väetisi kasutada suures koguses. (Juhendaja 2015)

2. Mineraalsed väetised

Granuleeritud väetis (Uurman 2006)

Kristalne väetis (Uurman 2006)

Vätisetabletid (Uurman 2006)

Mineraalväetisi saadakse maavaradest, aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt. Mineraalsete väetiste eelis orgaaniliste väetiste ees on nende toimeaine kiirus(Wikipeedia 2015)

Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust on mineraalväetis kõige mugavam valik, samas ei paranda mineraalsete väetiste kasutamine mulla kvaliteeti ja võib pikemal kasutamisel töötada hoopis vastupidiselt. Seetõttu on mõistlik mineraalseid ja orgaanilisi väetisi kombineerida. Peamist väetamise ülesannet - anda taimele kasvuks vajalikke toitaineid, täidavad mõlemad, ühe või teise eelistamise sõltub juba konkreetsetest olukordadest ja vajadustest. (Juhendaja 2015)

III. Geosünteedid ja kattekangad

1. Geosünteedid

Geosünteedid on sünteetilised materjalid, mida kasutakse pindamistöödel nii maa- kui vesiehitiste juures. Geosünteedid on üldnimetus järgmiste materjalide kohta: geotekstiilid, geovõrgud, geomembraanid, geosünteetilised savivahekihid ja geokomposiidid. Geosünteetide valmistamise lähtematerjalideks võib olla näiteks polüester, polüpropeen, polüetüleen, polüvinüül või polüamiid. (Kiirwarren 2015)

Geosünteete nagu nimigi viitab, kasutatakse pinnase omaduste parandamiseks. Viimastel aastatel on nende kasutamise populaarsus kõvasti tõusnud, eriti seetõttu, et neist on palju abi keerulistes olukordades. Näiteks kasutatakse geosünteete pinnase tugevdamiseks, pinnase veejuhtivuse vähendamiseks ja suurendamiseks, pinnasekihtide eraldamiseks ja kaldpindade kindlustamiseks. (Kiirwarren 2015)

Geovõrk (Viacon 2015)

2. Kattekangad

Kattekangad on õhemad, nii sünteetilised kui tekstiili tehnoloogia alusel valmistatud materjalid, mis mõeldud taimede kaitseks palavuse, külma, vihma, tuule või umbrohu eest. Levinuimad kattekangad on katteloor, kasvuhoonekile, must maasikakile, peenravaip, talveloor ning varjutus- ja tuuletõkkekangas. (Baltic Agro 2015)

Katteloor (Hortes 2015)

Katteloor on polüpropüleenkiududest väga kerge kangas, mida kasutatakse erinevate kultuuride (porgand, maasikas, varajane kartul) katmiseks, et kiirendada saagialgust ja kaitta taimi öökülmade ja kahjurite eest. Katteloori positiivseteks omadusteks on veel materjali kergus, hingavus ja hea niiskuse läbilaskevõime.

Maasikakile hoiab mullaniiskust, kiirendab kevadel taimede arengut ja viljakandeperioodi algust. Ka tagab kilega kaetud peenar umbrohuvaba pinna ja mugavama saagikoristuse: marjad on puhtad.

Peenravaip sobib kasutamiseks nii maasikaistandustes kui püsilillepeenras ja puude ja põõsaste all umbrohu kasvu takistamiseks. Veel sobib peenravaip näiteks teede rajamisel pinnasekihtide eraldamiseks. Peenravaipa valmistatakse polüpropüleenist, see on vett ja õhku läbilaskev, on vastupidav tallamisele, hoiab pinnase niiskena ning vähendab selle erosiooni. Kuna on lisaks eelpoolmainitule vastupidav ka UVkiirguse ja bakterhaigustesse nakatumise suhtes, võib materjali eluiga olla kuni 10 aastat.

Talveloor kaitseb külmakartlikke põõsaid, dekoratiiv- ja okaspuid, roosipõõsaid, rododendroneid, püsililli, ronitaimi ja maitsetaimi talvel külma- ja kevadel päikesekahjustuse eest. Kuna kangas on toekam, vajavad õrnad taimed katmisel lisatoestust. Talveloor on õhkuläbilaskev ja kaitseb taimi haiguste eest.

Varjutus- ja tuuletõkkekangast kasutatakse eelkõige igihaljaste taimede kaitseks varakevadise päikese ja tugeva jäise tuule eest eest ning okaspuude istutusjärgseks varjutamiseks. Viimane aitab vähendada vee aurumist igihaljastest lehtedest ja okastest, mis omakorda vähendab okaste kuivamise ohtu istutusjärgsel perioodil. Omadustelt on tegemist UVkiirgusekindla ja kuni 60% varjutuskindla kaitsega. Tugev kootud materjal peab vastu ka tugevamad tormituuled ja võib kesta kuni 10 aastat. (Baltic Agro 2015)


Kokkuvõtteks

Tänasel päeval Eestis on erinevate nimetatud ainete ja materjalide nõudmise ja pakkumise suhe suures osas tasakaalus. Orgaaniste multšide ja väetiste osas pakutakse sageli suurtootjate tegevuse tagajärjel tekkinud jääkprodukte ja kõrvalsaaduse, näiteks teetöödel panna tasandamiseks kooritud mult. Kuna haljasalade kujundajad töötavad sageli piiratud eelarve tingimusis, kasutatakse sageli juhuslikku või parasjagu käepärast materjali. Pigem ei ole Eestis veel tekkinud asjatundlikku ja kriitilist tarbijat, kes oleksid tootja suhtes paranduste tegemise suhtes järjepidevalt nõudlikud. (Mölder 2011)

Teadlikum on tarbija multšide ja väetiste suhtes ja toodete valiku laius ja kvaliteet paranevad selles vallas iga aastaga. Mineraalseid ja sünteetilisi abivahendeid kasutavate ja eelkõige toodangu kvantideedile suunatud suurtootjate kõrvale tekib üha enam väikeettevõtjaid. Väiksemalt ette võttes saab rohkem tähelepanu pöörata igale oluorrale ja taimele eraldi: just siis tekib spetsiifilisemaid nõudmisi ja tehakse teadlikumaid valikuid. 

Isiklikult pean otstarbekaks kohelda taime võimalikult loomulikult ja võimalikult vähe tema kasvukohta muutvalt ehk teisisõnu leida igale olukorrale sobiv multš,väetis või kattematerjal, mis maksimaalselt toetaks taime arengut ja minimaalselt selle arengu loomuliku kulgu häiriks.

Päevalillevõrsed (Roheline amps 2015)

Kasutatud allikad

1. Baltic Agro (2015). Taimekatted.

http://koduaed.balticagro.ee/et/29-taimekatted [27.01.2015]

2. Baltic Bark. (2015) Kvaliteetne puukooremultš iluauandusele ja haljastusele.

http://mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1212&Itemid=284[24.01.2015]

3. Kiirwarren (2015). Geosünteedid.

http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/[27.01.2015]

4. Hobiaedniku õpingud (2015)

http://hobiaednik.blogspot.com/[26.01.2015]

5. Hortes (2015) Peenarde katmine multšiga.

http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63

6. Juhendaja (2015). Orgaanilised- ja muldväetised.

http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/ (27.01.2015)

7. Laanemäe, M. (1010). Erinevate multšide head ja vead.

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395 [24.01.2015]
8. Mõlder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid. (2011)
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade_kasvupinnased_ja_multsid.pdf [24.01.2015]
9. Roheline amps (2015). Päevalill.
http://rohelineamps.com/mida-kasvatame-5/paevalill/[27.01.2015]
9. Uurman, K. (2006). Väetised ja nende klassifitseerimine.
http://ak.rapina.ee/maris/Katrini%20exe/tahkete_vetiste_liigitamine.html [27.01.2015]
10. Viacon (2015) Geovõrgud.
http://www.viacon.ee/geovorgud [27.01.2015]
11. Weebly. (2015) Istutustööd ja muru rajamine haljasalal.
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/orgaanilised-ja-mineraalsed-multscaronid.html
12. Wikipeedia. (2015). Väetis.
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis [27.01.2015]